Tihti on raske otsustada, milliseid säriseadeid tuleks antud olukorras kasutada. Digitaalkaamerate suureks eeliseks on see, et soovimatud pildid saab kohe pärast pildistamist kustutada ja seetõttu võiks teha erinevate säriseadetega lisapilte. Siinkohal on abiks automaatne kahveldusfunktsioon (BKT) – kui kaameral selline funktsioon on. See funktsioon võimaldab teha järk-järgult muutuva särikompensatsiooni väärtusega järjestikkuseid pilte. Hoidke päästikut all ja jäädvustage just nii palju pilte kui vaja.

Enamikul mudelitel asub kahveldusfunktsioon (BKT) kaamera menüüs seeriavõtete all (DRIVE). Menüüst saab valida kui palju särikompensatsiooni väärtus iga järgneva pildiga muutub ja samuti määrata tehtavate piltide arvu.

Pildistamiseks hoidke lihtsalt päästikut allavajutatuna. Kuipäästik automaatse kahvelduse kestel vabastada, salvestatakse selleks hetkeks jäädvustatud pildid.

Pildid salvestatakse vasakult paremale alltoodud järjekorras:
[BKT] Korrektsiooni väärtus: 1.0 / piltide arv: 5

±0	+2.0	+1.0	-1.0	-2.0

Pildid salvestatakse vasakult paremale alltoodud järjekorras:
[BKT] Korrektsiooni väärtus: 1.0 / piltide arv: 5

+2.0	+1.0	±0	-1.0	-2.0

Pildistades siseruumis või lihtsalt hämara valgusega tingimustes, tuleb optimaalse valgustusega piltide saamiseks muuta kaamera seadeid. Olenevalt pildistatavast objektist ja pildistamistingimustest võib abi olla, kas välgu- või säriseadete muutmisest. Objekti(de) valgustamiseks on kõige lihtsam kasutada välku, kuid kuna välk eilimineerib muude valgusallikate poolt tekitatud õhustiku võivad pildid jääda ebaloomulikud. Särikompensatsioon vastupidi, aga säilitab ruumi õhustiku ja tulemuseks on loomulikumad pildid. Samas võib särikopensatsiooni kasutamisel säriaeg pikeneda ja seetõttu suureneda ka kaamera või objekti liikumisest põhjustatud pildihägu tekkimise tõenäosus. Pildihägu vältimiseks võib kasutada ISO tundlikkuse suurendamist, kuid see omakorda muudab pildid teralisemaks. Niisiis ei saa öelda, et üks meetod on parem kui teine. Tõenäoliselt on kõige targem kasutada nii välku kui ka särikompensatsiooni.

Võrrelge neid särikompensatsiooni ja välguga tehtud pilte.

Lapsi või nende mängukohti jäädvustades, proovige pildistada laste silmadega samalt kõrguselt. Pildistades täiskasvanu silmade kõrguselt ülevalt alla vaadates jäävad pildile tavaliselt laste pead ja nende tegelikud näoilmed lähevad kaduma. Peale selle, rõhutab lainurk-zoom perspektiivi nii, et laste pead tunduvad piltidel kehaga võrreldes suuremad kui tegelikkuses. Paremad tulemused saab siis, kui kummarduda ja pildistada lapse silmade kõrguselt.

Proovige pildistada erinevatelt kõrgustelt.

Vanema silmade kõrguselt jäädvustatud pilt.
Täiskasvanu silmade kõrguselt pildistades tundub lapse pea pildil ebaloomulikult suur ja laspse nöoilmet on raske näha. Peale selle jääb taustaks maapind, ning tulemuseks on üsna igav pilt.

Lapse silmade kõrguselt jäädvustatud pilt. Pildistades lapse silmade kõrguselt, tuleb lapse näoilme hästi esile. Proovige kummarduda või kükitada, nii et teie ja lapse silmad oleksid ühel kõrgusel.

Lapse silmadest madalamalt jäädvustatud pilt.
Mõnikord tasuks proovida pildistada isegi madalamalt. Lainurk-zoom (W) rõhutab perspektiivi ja seetõttu tunduvad lapse jalad pikemad ja figuur saledam. Digitaalsete kompaktkaameratega ei pea pildiotsijat kasutama ja seetõttu saab pildistada maapinna ligidalt. 

Kui kaameral on sisseehitatud zoom ja lainurk, saab lainurkseadete abil pildile jäädvustada väga laia vaate ja zoom võimaldab kaugel asuvaid objekte suuremalt pildistada. Lisaks saab korrigeerida jäädvustatava ala suurust ja luua erinevaid efekte. Näiteks, paljude õitsvate lilledega aasa pildistamisel aitab lainurga kasutamine luua mulje, et lilled asuvad üksteisest eemal. Samas zoomi kasutamine vähendab pildil lillede vahelist kaugust, jättes mulje, et lilled kasvavad tihedalt kõrvuti. Perspektiiv tundub pildil olevat rohkem kokkusurutud kui tegelikult silmaga vaadates. Seega näib pildil olevat rohkem lilli kui neid tegelikult on.

Taust on üks, kuid lill tundub taustast  kaugemal olevat. Jääb mulje nagu  kasvaksid lilled hõredalt üksteisest eemal.	Sama taust, kuid lill tundub olevat taustal  asuvatele lilledele palju lähemal. Jääb mulje,  et lilli on palju ja et need kasvavad tihedalt koos.

Digitaalse kompaktkaameraga saab väga lihtsalt objekti ühest osast suurendatud pildi teha – selleks tuleb kaamera menüüst makroseaded valida. Kompaktkaamera võimaldab teha näiteks lilleõitest lainurk-makrovõtteid, mis isegi peegelkaamerale silmad ette teevad. Peegelkaameraga on keeruline teha kompaktkaamerale omase lainurgaga makrovõtteid. Selleks otstarbeks eraldi objektiive ei valmistata. Lainurgaga makrovõtete tegemine on fototehnika, mida saab kasutada ainult kompaktkaamerate puhul. Kuigi peegelkaamera võimaldab teleobjektiivi kasutades jäädvustada suure ebateravaga alaga pilte, mis loovad väga erilise tunde ja mida kompaktkaameraga tavaliselt saavutada ei õnnestu, on lainurk-makrovõtete tegemine siiski vaid kompaktkaamerate eripära.

Võrrelge neid erineva vaatenurgaga tehtud pilte

Tavalise makrorežiimi maksimaalne  suurendus. Objekt on suurendatud,  kuid taust on ebaterav.	Supermakro režiimi maksimaalne  suurendus. Objekt on suurendatud  ja ka taust on terav.

Digitaalse kompaktkaamera kasutamisel vaadatakse pildistamise hetkel tavaliselt kaamera ekraanile. Paljudel digitaalsetel kompaktkaameratel isegi ei ole tavalistele filmikaameratele omast optilist pildiotsijat. Ekraan võimaldab pildid täpselt kadreerida ja peale selle kuvatakse ekraanile kogu vajalik lisainformatsioon. Kahjuks võib ekraani jälgimine eredas päikeses keeruline olla, kuna eredas valguses ei ole ekraanil kuvatav hästi näha. Lisaks raskendatud kadreerimisele, on komplitseeritud ka sobiva särituse määramine. Olukorras, kus ekraanil kuvatav on halvasti näha võib abi olla histogrammist. Histogramm näitab valguse jagunemist pildistataval objektil ja lihtsustab sobiva särikompensatsiooni määramist ereda valgusega tingimustes. Erinevalt särimõõdikust illustreerib histogramm valguse jagunemist. Histogrammiga harjumine võib võtta pisut aega, kuid ära harjudes võib see suureks abiks olla. 

Õige särituse tasemega tehtud pilt: histogrammi graafik ei puuduta ei vasakut ega paremat histogrammi serva ja ükski pildi osa ei ole liiga tume (alasäritatud) või liiga hele (ülesäritatud).	+1.0 särikompensatsiooniga tehtud  pilt: histogrammi graafik puudutab  histogrammi paremat serva. Valge  lill pildil on liiga hele (ülesäritatud).	-1.0 särikompensatsiooniga tehtud  pilt: histogrammi graafik puudutab  histogrammi vasakut serva. Kõik  pildi alad peale valge lille on liiga  tumedad (alasäritatud) ja detailid on  kaduma läinud.

Öösel pildistades tuleb valgus enamasti kunstlikest valgusallikatest, näiteks päevavalguslampidest. Selleks, et pildid oleks realistlikumate värvidega jätke valgebalansi seaded [AUTO] peale. Valgebalansi seadete muutmisel [], [] või [] seadeteks on tulemuseks erinevate toonidega pildid, mis on teistsugused kui [AUTO] seadetega tehtud pildid. Proovige erinevaid seadeid.

Proovige erinevaid valgebalansi (WB) seadistusi

AUTO seadetega valgebalanss.  [AUTO] seadeid kasutades saab  tavaliselt head pildid isegi tingimustes,  kus valgus tuleb mitmetest erinevatest  valgusallikatest.	Valige valgebalansi seadeteks   [Päike]	Valige valgebalansi seadeteks    [Pilvine]  Tulemuseks on soojemate toonidega pilt,   millel on punaseid toone pisut rõhutatud.
Valige valgebalansi seadeteks    [Hõõglamp] See seadistus elimineerib  hõõglambi poolt tekitatava punaka tooni ja  tulemuseks on rõhutatult sinakad värvid.	[päevavalgus] seadetega saadav   tulemus ei erine palju [AUTO] seadetega    saadavast tulemusest, kuna öise stseeni   valgustus on üsna sarnane.

Praegu on saadaval kahte tüüpi filtreid: (1) tavalised filtrid, mida kasutatakse värvide täpsemaks reprodutseerimiseks; ja (2) eriefektide filtrid, mida kasutatakse spetsiaalsete fotograafiliste efektide loomiseks. Tavaliste filtrite hulka kuuluvad UV, ND ja PL filtrid. Erinevate omaduste ja efektidega filtrite kasutamine võimaldab teha pilte, mis on võrdväärsed isegi peegelkaameraga tehtud piltidega. On olemas erineva UV kiirguse neeldumisastmega UV-filtreid. Siiski kasutatakse neid filtreid sageli lihtsalt objektiivi kaitsmise eesmärgil, kuna objektiividel on tavaliselt vastav UV-kiirgust neelav kiht olemas.

[Ultraviolett / UV-filter]
See värvitu, läbipaistev filter ei mõjuta nähtavat valgust ja seda kasutatakse põhiliselt ultraviolettvalguse absorbeerimiseks. Ultraviolettvalgus on inimsilmale nähtamatu, kuid see võib pildi värvid tuhmimaks muuta. Seda filtrit kasutatakse värvide korrektse reprodutseerimise tagamiseks ultraviolettvalguse absorbeerimise teel.

[Polariseeriv / PL-filter]
Polariseerivat filtrit kasutatakse ka näiteks päikeseprillides, kuna see elimineerib valguse peegeldused ja muudab värvid elavamaks. Fotograafias kasutataval PL-filtril on kahe raamiga ehitus. Valguse peegelduste eemaldamiseks kinnitage filter kaamerale ja keerake filtri raami. Tuleks kasutada ringpolarisatsiooni filtrit. Järgnevalt mõningad näited PL-filtri kasutamisel saadud efektidest.

Vee pinnale tekkivate peegelduste vähendamiseks

Ilma PL-filtrita	PL-filtriga

Ilma PL-filtrita	PL-filtriga

Veepinna pildistamine	Taeva pildistamine

Fookusest väljas pildid on kõige tavalisem pildistamisel esinev viga ja selle vea esinemisel on mitmeid põhjuseid. Üks tavalisemaid põhjuseid seisneb selles, et soovitakse teravustada mingil kindlal objektil, kuid tegelikult on fookus hoopis objekti ees, taustal või teisel objektil. Sellisel juhul on abi fookuse lukustamisest, mis võimaldab juba eelnevalt soovitud punktile teravustada ja seejärel soovitud kompasitsiooni saamiseks kaamerat liigutada.

Kuidas teha pilti, mille taustaks on kunstiteos: selleks, et kunstiteos selgelt pildile jääks, seisid inimesed üksteisest eemale, kuid kahjuks teravustas kaamera seetõttu inimeste asemel taustale. Selleks, et inimesed fookuses oleksid, tuleb kasutada fookuse lukustust.

Kõigepealt tutvuge oma kaamera päästiku tööpõhimõtetega. Vajutage päästik aeglaselt alla. Vaadake kindlasti samal ajal ka ekraani. Kui päästik on pooleldi allavajutatud tekib kerge takistus ja päästik peatub. Vajutades pisut tugevamalt saab päästiku lõpuni alla lükata. Eelnevalt selgitatud päästiku asenditele viidatakse kui “päästiku pooleldi allavajutamine” ja “päästiku lõpuni allavajutamine.” Kui päästik on pooleldi allavajutatud võtab kaamera objekti fookusesse ja kui päästik lõpuni alla vajutada teeb kaamera pildi.

Liigutage kaamerat ja teravustage kahest inimesest ühel. Kontrollige kindlasti samal ajal ekraani.  Kui objekt fookusesse saab, kõlab märku andev heli. Ka ekraanil kuvatav pilt on siis fookuses. Tegeliku fookuspunkti asetust saab kontrollida ekraanil toodud AF sihtmärgi tähise järgi. Siis kui objekt korralikult fookusesse saab tekib ekraanile ka  tähis. Kui fokuseerimine ebaõnnestub siis märguande heli ei kõla ja  tähis  hakkab vilkuma. Sellisel juhul vabastage päästik ja vajutage see hetke pärast uuesti alla. Niikaua kui päästik pooleldi alla on vajutatud säilitab kaamera  fookuse seadistused. Kaamera jääb sellesse staatusesse seni kuni päästik lõpuni alla vajutatakse.

Hoidke päästik pooleldi allavajutatuna ja liigutage soovitud kompositsiooni saamiseks kaamerat. Vajutage päästik ilma seda vahepeal vabastamata (st. hoidke päästikut pooleldi allavajutatuna)  lõpuni alla. Katik vabastatakse (jäädvustub pilt).

Järgnevalt mõned näited olukordadest, kus on vaja fookuse lukustust. Õitseva lilleaasa pildistamine: kõikjal on sarnased lilled ja mõnikord ei fokuseeri kaamera just sellel lillel, mida teie teravustada soovite. Proovige lukustada fookus soovitud lillel.

Kaamera teravustab pildi keskkoha lähedal oleval lillel	Lukustage fookus eespool olevatel  lilledel ja seejärel kohandage kompositsiooni.

Vajutage päästik lõpuni alla hetkel, mil delfiin palli puudutab.	Lukustage fookus eelnevalt pallil ja oodake õiget hetke.

[] jätab lambipirni punaka valguse muutmata (hõõglamp), kuid võimaldab väga täpselt jäädvustada koha atmosfääri. Kui soovite jäädvustada korrektsete värvidega pildi, valige valgebalansi seadeteks []. Selles režiimis püüab kaamera vähendada punakaid toone ja seetõttu tulevad pabersirmi taga oleva päikesevalguse sinakad toonid eriti hästi esile.

AUTO  Automaatne   valgebalanss	Valgebalanss  - päike	Valgebalanss -  pilvine	Valgebalanss -   hõõglamp	Valgebalanss -  luminofoor 1

Paljudel puudel on väga kaunid õied, näiteks kirsi- ja ploomipuul. Kui pildistate puuõisi puu all seistes jääb tõenäoliselt pildile lisaks õitele ka taustal olev taevas. Sinise taeva puhul tekib kaunis kontrast, kuid halli taeva puhul jääb pilt üsna igav. Pilves ilma korral tasuks oma vaatepunkti muuta. Zoomiga eemalt puud pildistades saab teha pildi, mille taustale taevas ei jää. Zoomiga tehtud pildil tunduvad õied tihedamalt koos olevat ja tulemuseks on stereoskoopilisemad pildid. Kui puu läheduses on mõni kõrgem koht, saab õisi pildistada niiöelda “linnu silmade läbi”. Puuõite pildistamisel saab parimad tulemused kui pildistada kõrgelt kohalt ja kasutada zoomi.

Võrrelge neid erinevate nurkade alt jäädvustatud pilte.

Pildistades zoomiga kõrgemalt  asuvast kohast	Puu alt jäädvustatud pilt, taustaks taevas.	Puuga samalt kõrguselt jäädvustatud pilt,  teised puud takistavad vaadet

Tihti on siseruumides pildistamiseks pisut liiga vähe valgust, kuid selle probleemi lahendamiseks ei ole alati vaja lisavalgustust üles seada. Asetades pildistatava objekti akna lähedusse, saab ära kasutada aknast tuleva valguse. Siiski tuleks tähele panna, et kuna valgus tuleb vaid ühest suunast, tekivad kindlasti varjud. Tugevate varjudega pildid ei ole eriti muljetavaldavad, kuid sellele probleemile on olemas lihtne lahendus.

Objekt on asetatud akna lähedusse väljast tuleva valguse kätte.

		Valguse hulk võib olla sobiv, kuid sinna kuhu valgus otse peale ei lange, tekivad varjud ja tulemuseks on tugevad kontrastid.

	Nii jõuab valgus ka objekti sellele küljele, kus akent ei ole ja kogu pildi valgustus on hästi tasakaalus.

On olemas kahte tüüpi filtreid: (1) tehnilised ehk korrektsiooni filtrid, mida kasutatakse värvide realistlikuks reprodutseerimiseks ja (2) efektifiltrid, mida kasutatakse spetsiaalsete fotograafiliste efektide loomiseks. Tüüpilised efektifiltrid on cross-filtrid, softening-filtrid jne. Nendest filtritest on abi pildi atmosfääri muutmisel.

Cross-filtrid
Nende filtrite klaaspinnale on graveeritud ruudustik ja näiteks dekoratiivtulede või muu sarnase pildistamisel jäävad pildile väikesed säravad tähekesed. Mida võimsamad on pildil olevad valgusallikad, seda intensiivsem on efekt. Efekti vaatamiseks hoidke lihtsalt filtrit objektiivi ees. Pildistades saab ekraanilt efekti jälgida. Paljudel sellistel fitlritel on kahe raamiga ehitus, mis võimaldab raami liigutades valgusristide suunda muuta.

Ilma filtrita	Cross filtriga

Ilma filtrita	Soft Focus filtriga

Peegelkaamerate jaoks toodetakse veel paljusid erinevaid efektifiltreid. Need kinnitatakse objektiivile ja seetõttu peab filtri suurus vastama peegelkaamera objektiivi diameetrile. Enamiku kompaktkaamerate puhul filtreid objektiivi külge kinnitada ei saa, kuid filtreid saab siiski kasutada hoides neid lihtsalt objektiivi ees ja kontrollides filtri efekti monitorilt.

Säriaeg: 1/500 sekundit (lühike   säriaeg). Päeva ajal saab pursk-  kaevu vee pildil n.ö. ‘külmutada’.	Säriaeg: 1/5 sekundit (pikk säriaeg).  Pärast päikeseloojangut, kui väljas  on pime, näib purskkaevu vesi pildil voogavat.

Suurema ISO tundlikkuse kasutamine
Valgustundlikkuse suurendamine võimaldab vältida pika säriaja kasutamist. Kaamera kasutab automaatselt suuremat ISO tundlikkust, et oleks vastavus objekti heledusega.
Suurema ISO tundlikkuse kasutamisel ei ole pika säriaja kasutamine vajalik.
Suurema ISO tundlikkuse kasutamisel tekib rohkem pildimüra ja tulemuseks on teralisemad pildid.
See meetod on efektiivsem kui eesmärgiks on teha ilma välku kasutamata häguta pilte, kuigi pildi kvaliteet jääb pisut kehvem. Nii saab ka liikumise pildil „külmutada“.