On olemas mitmesuguseid erinevaid koski. Kosed võivad olla väikesed ja voolata vaikselt või siis hoopis väga võimsad ja tugeva vooluga. Langev vesi on väga atraktiivne pildistusobjekt. Pildistasin koski, püüdes jäädvustada vee ’iseloomu’ ja allpool on toodud mõned pildid.
 |
Pildistusrežiim S (Säriaja prioriteet Auto); Objektiiv: 50-200 mm F2.8-3.5; Ava: F14; Säriaeg: 1/2.5 sekundit; Särikompensatsioon: ±0; Valgebalanss: tavaline 4600K; ISO: 100; Kvaliteet: SHQ; Mõõterežiim: ESP; Välk: väljas; Asukoht: Towada, Aomori prefektuur; Mai keskpaik |
Erineva pikkusega säriaja kasutamine vee liikumise edasiandmiseks
Koskede või mägijõgede pildistamisel mõjutab säriaeg tulemust väga suurel määral. Lühikest säriaega kasutades jäädvustub vesi purskavate pritsmetena, kuid pikk säriaeg tekitab liikumise ja voolamise mulje. Voolava vee pildistamisel tasub selliste efektide saavutamiseks valida, kas üsna pikk või üsna lühike säriaeg. Keskmise pikkusega säriaeg ei anna niivõrd muljetavaldavat tulemust.
Valgebalansi abil vee temperatuuri välja toomine
Koskede suurus ja kuju on väga erinev. Muutes valgebalanssi saab muuta kose ja vee valgete pritsmete poolt tekitatavat muljet. Ära kasuta üksnes [AUTO] seadistusi, vaid proovi pildistada ka selliste teiste seadistustega nagu näiteks [ Sunny Day], [ Cloudy Day] või [ Shadow]. Olenevalt valgebalansi seadistustest võib vesi näida sinisem ja seega tunduda ka värskem ning jahedam, kuid pea meeles, et punakates toonides vesi on ebaloomulik.
ISO tundlikkuse muutmine säriaja kontrollimiseks
Enamik koski asub mägedes. Olenevalt kellaajast võib ilm mägedes üsna sünge olla ja lühikese säriaja kasutamine seetõttu keeruliseks osutuda. Sellisel juhul tuleks lühikese säriajaga pildistamiseks suurendada kaamera ISO tundlikkust. Proovi seadistada suurem ISO tundlikkus ning lühikese säriaja abil kose veevool pildil niiöelda “külmutada”.
|
|
