Näib, et kasutate käesoleva veebilehe sirvimiseks Internet Explorer 6. See veebilehitseja on nüüdseks vananenud.
Turvalisema ja usaldusväärsema sirvimise tagamiseks on teil soovitatav oma veebilehitseja ühele järgnevale versioonile uuendada:

Firefox / Safari / Opera / Chrome / Internet Explorer 8+

  • Eesti

    Riikide leheküljed

Loodus ja metsloomad

Spitsbergen on Svalbardi saarestiku suurim saar. See on Norra kõige suurem saar, mis asub vaid 1000km kaugusel põhjapoolusest. Seetõttu algasid ja mõnikord ka lõppesid mitmed polaarekspeditsioonid just siin. Neli kuud kestev öö, polaarkliima, kõikjal hulkuvad valged karud, kelle arvukus ületab elanike arvu, hirmutab paljud minema.
Sellegipoolest, ma kinnitan, et Spitsbergen on koht, mida peaks külastama.

Turvalisus:
Spitsbergenisse tulles peame teadma ja meeles pidama ühte asja. Ei tohi lasta ennast petta sinna saamise lihtsusest. Suurepärased lennuühendused ja suhteliselt madala hinnaga piletid muudavad sinna saamise peaaegu sama lihtsaks kui Madriidi või Pariisi minek. Seepärast peame meeles pidama, et mugavast ja soojast lennukist lahkudes siseneme polaarsaarele. Koos selle ilu, metsikuse ja ohtudega. Väljaspool linna ohustab meid ilm, maastiku raskused, liustikulõhed, laviinid, abistavate inimeste puudumine, mobiililevi olematus ja metsloomad.

Linnast väljaspool tuleb kaasas kanda tulirelvi. Kui oled võimeline neid kasutama ja omad relvaluba, saad relva koos laskemoonaga mõnest turistipoest laenutada. Seega, kui tahad ellu jääda ja tagasi jõuda, pead ennast pikema juurdluseta vajaliku varustuse ning ohutusabinõudega varustuma. Allpool kirjeldan, mida ma talvereisile kaasa võtsin ja mis minu arvates minimaalne on.

- PLB – võimaldab kriitilises olukorras abi kutsuda
- Satelliittelefon – saab hädaabi teenustega suhelda
- Signaalpüstol – et karusid eemale hirmutada kui nad liiga lähedale tulla tahavad
- Vintpüss – enesekaitseks
- Kompass ja kaardid
- GPS – eelistatult enda asukoha jagamisvõimalusega
- Talvine mägivarustus – jäänaelad, jääkirves, laviinilabidas, laviinidetektor, sond, jne.

Loomulikult on see vaid põhiline turvavarustus, lisaks veel riided, matkavarustus ja suurem osa sellest, mille endaga mägedesse kaasa võtame.

Fotovarustus:

Nagu ikka sellistele reisidele, otsustan kaasa võtta kaks kaamerat. Eelkõige tahan, et mul oleks dubleeritud varustus juhtuks kui midagi tõrkuma peaks. Võtsin kaasa E-M1X ja E-M1 Mark II, nendest esimene on minu põhikaamera.
Objektiivikomplekt avarate maastikuvõtete tegemiseks ja selliste metsikute loomade pildistamiseks nagu Svalbardi põhjapõdrad, polaarrebased ja võibolla isegi karud. Kuigi karu on selle maa vaieldamatu kuningas, on nendega üksikul reisil kohtumine viimane asi, millest unistada.

Lisaks statiiv, NISI hall- ja poolfiltrid ning WD My Passport Wireless PRO SSD fotode kopeerimiseks otse mälukaartidelt. Pakkisin oma asjad kahte seljakotti. Üks Lowepro Whistler fotovarustusega ja teine seljakott varustusega, mis võimaldab mul üle talvise maastiku liikuda, sunnitud telkimise üle elada või liustikul ringi liikuda. Lisaks oli mul alati kaaslaseks Mauser, mis meenutas Kolmanda Riigi aegu ja oli laetud karude vastase laskemoonaga, ning samuti signaalrakett, millega ohutust kaugusest loomi eemale hirmutada.

Minu peamiseks transpordivahendiks oli mootorsaan, millega läbisin ligikaudu 900 kilomeetrit. See tagas mulle ka akude laadimisega seostuva mugavuse, sest akud teatavasti madalate temperatuuride juures väga hästi ei tööta. Ma laadisin kaamerat otse sigaretisüütaja pistikust, kasutades PD (Power Delivery) standardil töötavat laadijat. Ümbris oli ühendatud mootorsaanis oleva laadija pistikuga ja igal vabal hetkel kui ma ei pildistanud, laadisin sellega akusid. See on tõesti väga mugav lahendus, mis võimaldas mul olla varustatud täielikult laetud akudega vaatamata sellele, et temperatuurid langesid kaugelt alla nulli ja ma olin lähimast linnast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Nii olid mu akud täielikult laetud ja mul ei olnud isegi vaja tagavara akusid kasutada, ühegi probleemita.

See uus Olympus kaamera on sellist tüüpi töö jaoks lausa loodud. Kuigi see on oma noorematest vendadest suurem ja ei mahu taskukaamerate segmenti nagu E-M10 või E-M5, sobib see kahtlemata keerukates tingimustes loodusfotode tegemiseks. Tihendid, vastupidavus madalatele temperatuuridele, suur toitevaru ja peamselt selle ergonoomika ning võimalus seda akupanga või sigaretisüütaja pistiku kaudu laadida, muudab sellega töötamise mugavaks ja meeldivaks. Seeriavõtted kuni 60 kaadrit sekundis või mu lemmik Pro Caprute režiim, mis võimaldab salvestada kõik toimuva juba enne päästikule vajutamist. See kõlab veidralt, kuid on tõsi. Ma vajutan päästikunupu pooleldi alla ja kaamera salvestab kõik puhvrisse, kui ma vajutan selle lõpuni alla, salvestuvad kõik päästiku vajutamisele eelnevad ja järgnevad pildid.

Autor ja fotograaf: Marcain Dobas

Kõik pildid on jäädvustatud järgneva varustusega